Hüvitise maksmise ulatus
- Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OA seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikule.
- Välismaal toimepandud vägivallakuriteo ohvrile, kes on Eesti alaline elanik või Eesti kodanik, kes ei ela alaliselt Eestis, makstakse hüvitist juhul, kui tema välismaal viibimine oli tingitud õppimisest, töö- või teenistusülesannete täitmisest või muust mõjuvast põhjusest ning ohvril ei ole õigust saada samasugust hüvitist kuriteo toimepanemise asukohamaa seaduse alusel. Ohvri surma korral makstakse hüvitist ülalpeetavale, kes vägivallakuriteo toimepanemise ajal elas alaliselt Eesti Vabariigis.
Vägivallakuritegu
- OA seaduses mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu:
1) surm;
2) raske tervisekahjustus;
3) vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire.
- Vägivallakuriteoks loetakse ka OA seaduses nimetatud tagajärje põhjustamine seoses kannatanu või kolmanda isiku poolt kuriteo tõkestamisele, kurjategija kinnipidamisele või kuriteoohvri abistamisele suunatud tegevusega.
- OA seaduse paragrahvi 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegusid käsitatakse vägivallakuriteona ka siis, kui:
1) teo toimepanija on süüvõimetu;
2) teo toimepanijat ei ole kindlaks tehtud, kui teda ei ole õnnestunud tabada või kui teda ei ole muudel põhjustel võimalik süüdi mõista ja kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et toime on pandud vägivallakuritegu.
Hüvitise saaja
- Õigus saada hüvitist on OA seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud teo tagajärjel tekkinud kahju kannatanud Eesti kodanikul.
- Välismaalasel on OA seaduse sätestatud tingimustel õigus hüvitisele, kui ta:
1) elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel;
2) on Euroopa Liidu kodanik;
3) on vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanik;
4) on Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja.
- Kui nimetatud isik (edaspidi ohver) saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. OA seaduse tähenduses on ülalpeetav isik, kes on:
1) nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343) §-s 20;
2) on kuriteo toimepanemise ajaks juba eostatud, kuid sünnib pärast ohvri surma.
- Õigus saada hüvitist ohvri ravi- ja matusekulude eest on füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud.
Hüvitise suuruse määramise alused
- Hüvitise suuruse määramise aluseks võetakse vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju:
1) töövõimetusest tulenev kahju;
2) ohvri ravikulud;
3) ohvri surmast tulenev kahju;
4) prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju;
5) ohvri matusekulud.
- Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mida ohver või ülalpeetav või OA seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isik (edaspidi hüvitise taotleja) on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või on õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult. Kuriteoga tekitatud kahju eest vastutava isiku makstavast hüvitisest arvestatakse hüvitise suurust määrates seda osa, mille ta on hüvitise taotlejale maksnud enne OA seaduse alusel hüvitise määramist.
- Hüvitise suurus on 80 protsenti varalisest kahjust. Summat alla 50 sendi ei arvestata ning 50 senti ja üle selle ümardatakse kroonini.
Töövõimetusest tulenev kahju
- Töövõimetusest tulenev kahju on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise või püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
- Töövõimetusest tulenev kahju hüvitatakse ühe kalendripäeva keskmisest tulust lähtuvalt. Ühe kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse kindlustatu töövõimetuslehel töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendrikuule eelnenud kuuel kalendrikuul kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu liitmisel ning saadud summa jagamisel selle perioodi (kuue kuu) kalendripäevade arvuga. Perioodi (kuue kuu) kalendripäevade arvust arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatu oli töökohustuste või ametiülesannete täitmisest vabastatud töövõimetuslehe alusel.
- Hüvitis arvutatakse vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust järgmistele isikutele:
1) töö- või teenistuslepingu alusel töötajale;
2) Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsuse liikmele ja avalikule teenistujale;
3) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu ning teiste juhtorganite liikmetele;
4) tööettevõtu-, käsundus- või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel töötavale füüsilisele isikule.
- Kes ei saanud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuue kuu jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kuna tema töö- või teenistussuhe oli peatatud, arvutatakse hüvitis isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, mida ta sai viimase kuu eest enne töö- või teenistussuhte peatamist.
- Füüsilisest isikust ettevõtjale arvutatakse hüvitis vägivallakuriteole eelnenud kalendriaastal (1. jaanuar kuni 31. detsember) saadud puhastulust.
- Kui ühe kalendripäeva tulu oli väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatis, võrdub ühe kalendripäeva keskmine tulu kuupalga alammäära ja arvu 30 jagatisega.
- Vägivallakuriteo ohvriks langemise ajal mittetöötavale või töötule isikule makstakse hüvitist ainult püsiva töövõimetuse korral. Hüvitise arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära 30-ga jagamisel saadud ühe kalendripäeva keskmine tulu.
Ohvri ravikulud
- Ohvri ravikulud on tema ravimise ning ravimite ja keha funktsioone asendavate abivahendite soetamise, traumajärgsete tüsistuste kergendamise ja tervislikule seisundile kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused ning eespool nimetatud asjaoludega seotud hädavajalikud sõidukulud.
- Ohvri ravikulude hulka loetakse ka järgmiste teenuste kasutamiseks tehtud kulutused:
1) psühholoogiline nõustamine kuni 10 seanssi;
2) psühhoteraapia kuni 15 seanssi.
- Ohvri ravikulud hüvitatakse isikule, kes on neid kulusid kandnud.
Matusekulud
- Vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 7 000 krooni, millest arvatakse maha saadud riiklik matusetoetus.
Ohvri surmast tulenev kahju
- Vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavale makstakse hüvitist OA seaduse § 11 alusel arvutatud ohvri eelnevast tulust järgnevalt:
1) ühele ülalpeetavale 75 protsenti;
2) kahele ülalpeetavale 85 protsenti;
3) kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100 protsenti.
Hüvitamise kord
Hüvitise piirmäär
- OA seaduse alusel makstav hüvitis ühele ohvrile ja kõigile ülalpeetavatele kokku ei või olla suurem kui 150 000 krooni.
Hüvitise maksmist välistavad asjaolud
- Hüvitist ei maksta, kui ohver:
1) on kuriteo toimepanemise või kahju tekkimise esile kutsunud või seda soodustanud oma tahtliku või kergemeelse käitumisega;
2) ei ole 15 päeva jooksul kuriteost teatanud, kuigi oleks olnud võimeline seda tegema, ja politsei ei ole ka muul viisil sellest teada saanud;
3) on süüdi mõistetud vägivallakuriteo toimepanemise eest või karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) § 255 lõike 1 või § 256 lõike 1 alusel ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156) kohaselt kustutatud;
4) hüvitise maksmine on ebaõiglane või põhjendamatu muudel põhjustel.
- Hüvitise maksmisest võib keelduda, kui hüvitise taotleja on keeldunud tegemast õiguskaitseorganitega koostööd kuriteo asjaolude selgitamiseks, kurjategija kindlakstegemiseks ja tabamiseks ning kahjude tõendamiseks.
Kahju hüvitamise viis
- Töövõimetusest ja ülalpidaja kaotusest tuleneva kahju korral makstakse kuni hüvitise määramise otsuse tegemiseni saamata jäänud summad välja korraga ja hüvitise määramise otsuse tegemisele järgnevast kuust alates perioodiliste maksetena:
1) kuni ohvri töövõime taastumiseni, ümberõppe teel uue eriala omandamiseni või surmani;
2) kuni ülalpeetav vastab hüvitise saamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lõikes 3 või 5 ettenähtud tingimustele.
- Perioodiliselt makstava hüvitise korral tehakse makseid igakuiselt, kui hüvitise määramise otsuses ei nähta ette teisiti.
- Üldjuhul määratakse ülalpeetavatele ühine hüvitis. Ülalpeetava kirjaliku taotluse alusel võib tema osa ühisest hüvitisest eraldada.
- Ohvri ravi- ja matusekulud hüvitatakse ühekordse maksena.
- OA seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud teenuste kulud võib hüvitada Sotsiaalkindlustusameti otsusel hüvitise taotlejale teenust osutanud asutusele.
Hüvitise määramine
- Hüvitise maksmise otsustab Sotsiaalkindlustusamet.
Hüvitise taotlemine
- Hüvitistaotlus (edaspidi taotlus) esitatakse taotleja Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest või ohvri surma päevast.
- Hilisem taotlus vaadatakse läbi, kui:
1) ülalpeetav sai ohvri surmast teada rohkem kui kuus kuud pärast surmapäeva ja taotlus on esitatud ühe aasta jooksul ohvri surmast teada saamise päevast alates;
2) hüvitise taotleja tervisehäire kestis üle kuue kuu ja taotluse õigeaegne esitamine ei olnud terviseseisundi tõttu võimalik ja vastav taotlus on esitatud ühe aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist.
- Taotluses peavad olema hüvitise taotleja andmed ning andmed kuriteo ja tekitatud kahju kohta ja kahju muudest allikatest hüvitamise kohta.
- Taotletava hüvitise suuruse näitab oma taotluses hüvitise taotleja meditsiinidokumentide, sissetulekut tõendavate dokumentide ning vägivallakuriteoga tekitatud otseseid kulusid tõendavate dokumentide alusel, samuti seoses sama kahjuga muudest allikatest saadud või saadavat hüvitist tõendavate dokumentide alusel, mis lisatakse taotlusele. Sotsiaalkindlustusametil on õigus hüvitise taotleja esitatud andmeid kontrollida.
- Sotsiaalkindlustusametil on õigus saata ohver täiendavale arstlikule läbivaatusele, mille kulud arvatakse hüvitise maksmisel ravikulude hulka.
Taotluse läbivaatamine
- Sotsiaalkindlustusamet vaatab esitatud taotluse läbi ja teeb otsuse hüvitise määramise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul taotluse ja sellele lisatud dokumentide saabumisest.
- Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, teatab pensioniamet hüvitise taotlejale posti teel või elektrooniliselt, missugused puudused esinesid, määrab kolmekuulise tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning selgitab, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib Sotsiaalkindlustusamet teha otsuse olemasolevate andmete alusel.
Otsustamise edasilükkamine
- Sotsiaalkindlustusamet võib hüvitise määramise otsustamise edasi lükata kuni otsuse tegemiseni maa- või linnakohtus, kui:
- 1) hüvitise taotleja õigus saada hüvitist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult on ebaselge või
2) on ilmne, et kuriteoga tekitatud kahju eest vastutav isik on nõus ja võimeline hüvitama kuriteoga tekitatud kahju.
- Kui hüvitise taotleja õigus saada sama kahjuga seoses hüvitist muust allikast kui kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult või kui selle hüvitise suurus on ebaselge või vaieldav, võib hüvitise maksmise otsustamise edasi lükata ajani, mil nimetatud õigus või hüvitise suurus on lõplikult kindlaks tehtud.
- Otsustamise edasilükkamise teeb pensioniamet hüvitise taotlejale viivitamata teatavaks posti teel või elektrooniliselt.
- Kui hüvitise maksmise otsustamine on edasi lükatud, otsustab Sotsiaalkindlustusamet hüvitise määramise või sellest keeldumise 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil ta on saanud teada otsuse edasilükkamist tinginud asjaolu äralangemisest.
Otsuse vaidlustamine
Kui hüvitise taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti otsusega, on tal õigus esitada vaie pensionikomisjonile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud korras.
Teatamiskohustus
Eeluurimisasutus on kohustatud teavitama käesoleva seaduse sisust ohvreid ja ülalpeetavaid, kes võiksid saada käesoleva seaduse alusel ohvriabiteenust või hüvitist. |
