Psühholoogilise abi kulu hüvitise maksmise tingimused
Ohvriabiteenuse osutamise raames on õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist.
Hüvitist on õigus saada mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu langenud. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid mitte rohkem kui kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta.
Nimetatud isikud võivad aasta jooksul süüteo toimepanemisest arvates taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitist psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi teenuse kasutamise eest. Psühholoogilise abi kulu hüvitatakse isikule, kes on selle kulu kandnud.
Psühholoogilise abi kulu hüvitatakse, kui nimetatud abi osutajaks on Tervishoiuametis tervishoiutöötajana või kutseregistris kliinilise psühholoogina või koolipsühholoogina registreeritud isik, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või kes on töö- või võlaõiguslikus suhtes füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isikuga, kellel on psühhiaatrilise eriarstiabi osutamise tegevusluba või kellele psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia või tugigrupi teenuse osutamine on põhikirjaliseks tegevuseks.
Psühholoogilise abi kulu hüvitamise kord
Psühholoogilise abi kulu hüvitamise otsuse teeb ja hüvitise maksab välja Sotsiaalkindlustusamet.
Psühholoogilise abi kulu hüvitamise otsuse tegemisel lähtutakse järgmisest:
1) seosest ohvri suhtes toime pandud süüteo ja hüvitise taotleja toimetulekuvõime languse vahel;
2) psühholoogilise abi eeldatavast tõhususest;
3) isiku vajadusest muude teenuste järele.
Psühholoogilise abi kulu hüvitamise korra ja hüvitise taotluse vormi ning nõutavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.
Isikul, kellele psühholoogilise abi kulu hüvitamisest keeldutakse, on õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusameti juures tegutsevale riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lõike 2 alusel moodustatud vaidluskomisjonile või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebus halduskohtusse.
