Parkiderohkes Türi vallas pääseb põrgu
Järvamaa edelasopis asuv Türi kihelkond jääb looduslikult mitmekesisele alale: Türi ümbruse väikevoorestik, Pärnu madalik, Oisu kandis laiuv Kesk–Eesti moorentasandik, lamm– ja muldorgudes voolavad arvukad jõed, laiaulatuslikud metsad.
Foto: Kaarel Aluoja, „Pärnu jõgi enne Türit“
Säärane kant ahvatles aastasadu tagasi siia arvukalt mõisaid rajama. Säilinutest vanim on Lokuta, mille kohta esimesed kirjalikud andmed pärinevad aastast 1455. Vanuselt järgmine on Tori, mille kohta pärinevad teated juba aastast 1474. Türi–Allikule Pärnu jõe kaldale kerkis suursugune mõisahoone 1551. aastal – Türi linn asubki suuresti Alliku mõisahärralt Baranoffilt ostetud maadel. Türilt Viljandi ja Pärnu poole kulgevate teede risti kerkis 1611. aastal Särevere mõis. Türilt Rapla suunas asub Kolu, Paide poole jääb Kirna mõis. Ümbruse kõige noorem on Laupa mõis – Pärnu jõe kaldapealsele jääv pseudobarokkstiilis iludus.
Praegusesse Türi liitvalda kuuluvad ka endised Oisu ja Kabala valla maad ning sealtkandist Oisu ja Kabala mõisad.
Iga mõisakompleksi uhkuseks oli pilkupüüdev mõisapark, mille suursugusus ja liigirikkus sõltus mõisniku huvidest ja rahakotist. Samavõrd rikas kui Türi vald on mõisate, on ta mõisaparkide poolest. Enamus neist on riikliku kaitse all.
Foto: Kaarel Aluoja, „Tori mõis ja park“
Järvamaa pargid pärinevadvaldavalt 18. sajandi keskpaigast 19. sajandi lõpuni. Vaatamata mõisnike toretsevale elustiilile on siinsetele parkidele iseloomulik tagasihoidlik ja lihtne kujundus, nagu see oli omane enamikule 19. sajandi algul rajatud klassitsistlikus ehk inglise stiilis parkidele. Stiilipuhtaid barokk– ehk prantsuse stiilis parke pole siinsete mõisaparkide hulgas säilinud.
Kes on inimkätega kujundatust tüdinud, võib seada sammud puutumatusse loodusse. Türi vallas on mitmeid matkaradasid, neist ehk põnevaim valla lõunatipus Rassil Saarjõe ürgoru kaldal looklev teeke.
Puutumatu on siitkandi loodus tõesti: 2006. aastal loodi sellesse Järvamaa nurka Saarjõe maastikukaitseala, mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku. Rassi külas Tõrvaaugu ümbruses on loetletud kokku 11 eri liiki käpalisi.
*Ühiskonnategelane, talupidamise edendaja, kirjamees ja õpetaja Carl Robert Jakobsonile käis 19. sajandi lõpul Kurgjalt Viljandisse ajalehte toimetamas. 12-kilomeetrist teelõiku Viljandi – Vändra maanteeni, millest neljandik läbib Türi valda, tuntakse Sakala tee nime all. Tegu on toreda matkateega.
*Suuremalt osalt Türi vallas asub 1992. aastal loodud Türi voorestiku kaitseala, mis hõlmab ligi 60 mandrijää kujundatud seljandikku.
*Türi voorestiku kõrgeim tipp on 79,9 meetrine Käomägi.
*Raudemetsa voorel kasvab sajanditevanune pedajas, mis sirguvat seal juba Põhjasõjast saati.
*Maakonna võimsaim tamm kasvab Rassi külas. Seda 24 meetri kõrgust ja 6,1 meetrise ümbermõõduga põlispuud kutsutakse Saare–Siimu tammeks.
Foto: Kaarel Aluoja, „Saare-Siimu tamm“
*Järvamaal kuulub looduskaitse alla 44 parki, pisim kaitstav park on Türi linna piiresse jääv 1,6 hektari suurune Lokuta.
*Aastal 1992 avatud Türi tehisjärvest on tänu eurorahale saanud pilkupüüdev ja hulgaliselt tegevusi pakkuv tervise– ning puhkepiirkond.
*Kurlas Paia – Viljandi maantee ääres asub väike karstiala ühes langutuslehtritega. See on koht, kus lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kirjapandu põhjal laskus Kalevipoeg põrgusse.
Foto: Kaarel Aluoja, „Saarmad“
Foto: Kaarel Aluoja, "Haigur"
Foto: Kaarel Aluoja, "Jändja veski Pärnu jõel" |
