Arvukad allikad andsid vallale nime
Paide – Rakvere maantee ääres Roosna–Alliku aleviku lõunaserval vuliseb teest kümmekonna sammu kaugusel maast välja võimas allikas. Lätet kutsutakse tema uurija, teeneka hüdroloogi Tiit Eipre järgi ka Eipre allikaks.
Eipre allika külmast kristallselgest veest tekkinud veekogu saavutab allavoolu liikudes kiiresti suursuguse loogeliste kallastega allikajärve mõõdu, mille põhjas keeb vesi üles arvukatest langu– ja tõusuallikatest. Need lättesilmad on Eesti suurima, Kesk–Eesti tasandikult algava 144 kilomeetri pikkuse Pärnu jõe algus. Keskajal kutsuti jõge tema suuruse tõttu koguni Emajõeks. Ilusat ligi 2,7 hektari suurust allikajärve, mis asub 76 meetrit üle merepinna, kutsub kohalik rahvas aga Veskijärveks.
Roosna–Alliku vallas on allikasilmi ja –rühmi arvukalt, neist mitmed on emaks suurtele jõgedele. 97- kilomeetrise vooluteega Jägala jõgi saab alguse Ahula külast. Seda Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaimat Soome lahe vesikonna jõge Eestis tunneme ülemjooksul veel Kiigumõisa nime järgi.
Nimelt voolab Jägala oma lättest kolme–neljakilomeetrise teekonna järel mööda suurest Kiigumõisa voorest, mille külje all asub allikaterohke Kiigumõisa veesäilitusala. Need Pandivere kõrgustiku servaalal ja Kõrvemaa maastikukaitseala piiril paiknevad allikad – suuremad neist on jaotunud nelja rühma – toovad Jägalasse ohtrasti lisavett.
Foto: Kaarel Aluoja, „Kiigumõisa allikad“
Esna külas Roosna–Alliku – Köisi maantee ääres asub Esna mõis. Mõisa maakividest laotud viinavabriku alt vuliseb välja veenire, mida toidab allikas. Teine allikas jääb paari meetri kaugusele, kandes vee veetaimedest palistatud servadega järvesilma. Too poolehektarilise pindalaga paisjärv on selge külma veega, sest lisaks neile kahele allikasilmale toidab teda hulk lange– ja tõusuallikaid, mida tuntaks Esna allikate nime all. Allikajärvest välja voolav kiirevooluline oja ühineb peagi härrastemajast 1,2 kilomeetri kauguselt algava Esna jõega, mis on kalameeste ringis tuntud kui hea forellijõgi.
Foto: Kaarel Aluoja, „Esna allikad“
Kuid millest too Roosna valla nimes? Kui saksapäraselt Kaltenbrunniks kutsutud praegusele Roosna–Allikule eestikeelset vastet sobitati, jäeti kohanimesse sisse ka tuletis kohalike mõisnike Rosenite nimest.
*Kuna Roosna–Alliku vallas oli ja on palju uhkeid mõisaid, on säilinud ka palju omanäolisi mõisaparke: Esnas, Kodasemal, Koordis, Roosna–Allikul, Viisus, Vodjal.
*Kiigumõisa voore läänenõlval asub üks Järvamaa kaitsealustest rahnudest. Suuri rändkive kohtab veel Kaarukal, Vodja külas.
*Maakonna üks omapäraseim kultusekivi asub Koordi külas Mardi talu maal. Selle 3,6 meetri pikkuse, 2,7 laiuse ja 1,15 kõrguse kivi pealispinnal on 28 lohku ja idaküljel veel 23 lohust moodustuv rühm.
*Kihmes Roosna–Alliku ja Albu valla piiril lõikub kaheks Järvamaa vetevõrk: kõik see, mis Roosna–Alliku poole jäävas alas kraavidesse koguneb või maa seest välja pressib, voolab edelasse Pärnu alamvesikonda; Albu valla maa–alal kogunev vesi korjab end kokku Jägala jõeks ja suundub põhja, kandes vee Harju alamvesikonda.
Foto: Kaarel Aluoja, „Ülased“ |
