Jäätmetealane statistika põhineb ettevõtete jäätmearuannetel. Aruande peavad esitama kõik ettevõtted, kellel tekib aastas üle saja kilo ohtlikke jäätmed või üle kümne tonni tavajäätmeid. Nagu ka eelmisel aastal ei ürita me seekord välja tuua enim jäätmeid tekitavaid tööstusharusid ja nende poolt tekitatud jäätmete üldkogust, sest aastate vältel on puidutööstus olnud Järvamaal suurimaks jäätmete tekitajaks ning see olukord ei ole muutunud. Samas on suurim osa taaskasutatud jäätmetest pärit samuti puidutööstusest. 2007. aasta oli Väätsa prügilale 7 täispikk tööaasta. Avamisest alates on prügila olnud pidevas arengus. 2007. aastal jätkati Väätsa prügila edasiarendamist, täiendades konteineri- ja masinaparki.
Kõige olulisemaks uuenduseks võib pidada pilootprojektina alustatud biolagunevate köögijäätmete eraldikogumist ja kompostimist. 2007. aastal ladestati Väätsa prügilasse kokku 27 062,069 tonni jäätmeid. Suurima osa moodustasid kodumajapidamistest ning ettevõtetest kogutud segaolme jäätmed (19 004,810). Kuigi Väätsa prügilas on välja arendatud ka ehitus-lammutusprahi eraldikogumine, ei ole siiski võimalik kogu tekkivat jäätmehulka taaskasutusse suunata, mistõttu läheb osa ehitus-lammutusprahti endiselt ka ladestamisele (kokku 2 255,030 tonni). Väätsa prügilasse aasta jooksul ladestatud jäätmete hulga muutust võib näha allolevalt graafikult.

Jooniselt tuleb välja, et 2007. aastal on ladestatavate jäätmete kogus võrreldes eelnevate aastatega oluliselt tõusnud. Selle peamise põhjusena võib välja tuua naabermaakondade nõuetele mittevastavate prügilate sulgemise ja jäätmevoogude ümbersuunamise nõuetele vastavatesse prügilatesse. Vaatamata mitmesugustele kampaaniatele ja aktiivsele teavitustööle on endiselt suureks probleemiks metsade ja teeäärte risustamine mitmesuguse prügiga. Kindlasti on igaüks metsa all kohanud mõnda prügihunnikut. Keskkonnainspektsioon on tõsist vaeva näinud reostajate leidmisega ning süüdlaste karistamisega, kuid ainult karistamisest ei ole kasu. 2005. aasta 1. mail jõustunud jäätmeseadus üritab probleemi lahendada korraldatud olmejäätmeveo nõude kehtestamisega. Võrreldes eelmiste aastatega on korraldatud olmejäätmeveole ülemineku suhtes toimunud suuri muudatusi. Järvamaa kolmeteistkümnest omavalitsusest kaksteist kuulutasid 2007. aasta jooksul korraldatud olmejäätmeveo konkursid välja. Ainukesena ei kuulutanud nimetatud konkurssi välja Albu vald, kellel puudub selleks ka seadusest tulenev kohustus. Seda enam tuleb aga esile tõsta neid väikeseid omavalitsusi, kes vaatamata otsese konkursi korraldamise kohustuse puudumisele siiski asja ette võtsid. Reaalselt hakkab korraldatud jäätmevedu, sõltuvalt omavalitsusest, toimima ajavahemikust 1. jaanuar kuni 1. märts 2008. 2007. aastal jätkati juba tavaks saanud ohtlike jäätmete ja suurekabariidiliste jäätmete kogumisringe. Hea on tõdeda, et pea kõik omavalitsused on teadvustanud vajadust nimetatud kogumisringide järele. Samuti rajati paljudesse kohtadesse ka väikeseid jäätmejaamu, kuhu inimestel on võimalik tasuta ära anda nii kodus tekkinud taaskasutatavad jäätmed kui ka kodus tekkinud ohtlikud jäätmed.