See on turismimaantee „Roheline maantee“, mis ühendab nelja maakonna objekte, üks osa. Järvamaa lõik kulgeb ainult Türi valla maadel, mis on Eestis üks suuremaid valdu.
Suundudes Rapla poolt Järvamaale märkate peatselt teeviita “Naeratage, teid tervitab kevadpealinn Türi!”, olete jõudnud suuruselt teise Järvamaa linna Türile. Türi on lisaks kevadpealinnale ka raudtee, lillelaada– ja raadiolinn, seepärast soovitame läbi astuda Eesti Ringhäälingumuuseumist, Türi muuseumist, kirikust ja raadiomasti asukohast. Kui liigute ringi suurema seltskonnaga, tasub endast Türi muuseumile teada anda, siis näete ka kauneid koduaedu. Ka kauemaks võib Türile jääda ja võtta tuba MaaRitza puhkemajas, Allika matkamajas, Türi võõrastemajas või Türi ujula majutuskohas.
Viljandi poole suundudes möödute teisest selle teekonna Balti keti mälestuskivist, eelmine oli Käru alevikus Raplamaal. 1989. aasta 23. augusti õhtul kell seitse võtsid suure Nõukogude Liidu impeeriumi läänepoolse ääreala väikesed rahvad – eestlased, lätlased ja leedulased – üksteisel kätest kinni ja seisid inimketina 600 kilomeetri pikkusel maanteelindil Tallinnast läbi Riia Vilniuseni.
Looduse huvilistel ja matkamise sõpradel soovitame uudistama minna Rassi matkaradasid. Sinnakanti jääb skautide käsutuses olev Tagametsa jahiloss, tõrvapõletusahjud ja „vanapagana maja“. Väga puutumatu ja ürgne loodus.
Maanteele tagasi jõudes ning enne Järvamaa piiri ületamist jääb teie teele Kabala mõis. Selle Hans Georg von Uexkülli alustatud varaklassitsistliku mõis valmis 18. sajandi teisel poolel. Väikest mõisakooli on võimalik külastada ette helistades ja giidiga kokku leppides.
Edasi kulgeb teekond Viljandi suunas ületades Viljandimaa piiri ja seal on hoopis uued objektid ja teised rajad.
Kogu teekonna pikkus on ligikaudu 55 kilomeetrit. |
