2009. aasta Sädeinimeseks valiti MTÜ Prandi Küla ja Allikad ellukutsuja Õnne Põllumets, keda tunnustati ka möödunud aastal - siis nimetati ta 2008. aasta parimaks mittetulundusühingu juhiks.
(selgitused on koostanud Riina Trumm):
Õnne Põllumets on Koigi valla Prandi küla hing ja tõeline sädeinimene kõige otsesemas mõttes. Teda iseloomustab teadlik ja tark lähenemine seatud sihtidesse. Temas on oskus ja võime inimesi ühiste eesmärkide nimel kaasa haarata, neid endasse uskuma panna ja tegutsema innustada. Selline külajuht on tänases maaelu situatsioonis kohaliku arengu järjepidevuse ja jätkusuutlikkuse tagatis. Mõne aastaga on Prandi külas tänu hästi organiseeritud ühistegevusele tehtud nii suuri asju, et küla on saavutanud mitmeid auhindu ja äramärkimisi. Muuhulgas on külale omistatud Kauni Eesti Kodu tiitel ning Järvamaa aasta küla tiitel. Loorberitele puhkama pole aga jäädud. Hästi koostatud projektikavandi toel saab Prandi küla endale Õnne eestvedamisel varsti ka külamaja.
Hinnatavaim omadus Õnne puhul on võime panna kaasinimesi kaasa mõtlema ja tegutsema ilusama homse nimel kodukohas.
2. koha sai konkursil Ollepa külaseltsi juhatuse esimees Viivika Lepp.
Vähemalt 4 viimast aastat on Viivika tuntud kui Türi valla Ollepa küla sädeinimene ja eestvedaja. Tal ei ole küll ametlikku külavanema staatust, aga praktiliselt sama tööd teeb ta vabatahtlikkuse alusel siiski. Tema eestvedamisel on rajatud tore külaplats ja asutatud külaselts, on koostatud küla arengukava ning korraldatud huvitavaid ettevõtmisi. Külarahva ühistegemised jäädvustab ta külakroonikas, videofilmidel ja küla kodulehel. Ta on ettevõtlik, koostöövalmis ning õpihimuline inimene, kellel jätkub pere, töö ja ühistegevuse kõrvalt energiat veel ka kõrgkooli jaoks.
Kolmandana tunnustatakse MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskuse tegevjuhti Harri Lepametsa.
Harri Lepamets on aktiivne Käravete aleviku elanik ja kohaliku elu edendaja. Ta on Käravete Küla Seltsi juhatuse esimees, Ambla Spordiklubi juhatuse liige ning Ambla Vallavolikogu liige. Tema eestvedamisel on koostatud Käravete arengukava 2007-2015 ning on alustatud Käravete pargi väljaarendamist vabaõhuürituste ja sportimise kohaks. Valminud on laste mänguväljak ja rannavolleplats. Koostöös kohaliku rahvaga, aga Harri eestvedamisel, korraldab külaselts igal aastal vastlapäeva, küla jaanituld, muinastulede öö tähistamist ja muid klubilisi üritusi. Kohalik traditsiooniline märgiüritus on sügiseti korraldatav Käravete Nunnukas.
Veel antakse auhinnad välja järgmistes kategooriates:
PARIM MITTETULUNDUSÜHING
1. koht: MTÜ Kangrumäe Külakultuuri Edendamise Selts
Selts tegutseb Amblas ja Aravetel juba 7 aastat. Selts liikmete eestvedamisel on Amblas pandud käima näitering, laulukoor, tütarlaste tantsutrupp ja kohvikklubi, seltsi algatusel toimuvad mitmed huvipakkuvad ettevõtmised, näiteks küladevahelised kalapüügivõistlused, jaanipäeva ning muinastulede öö tähistamised jne. 2009. aasta märksõnadeks on – laululavad. Seltsi edukate projektikavandite toel valmisid käesoleva aasta suvel Amblas laste mänguväljak, tantsuplats ning tantsupõrand ja isadepäeval avati Aravete Kangrumäel rekonstrueeritud laululava.
2. koht: MTÜ Karinu Külaselts KARAME
See on Järva-Jaani valla kolme küla Karinu, Ramma ja Metsla külade aktiivseid inimesi ühendav mittetulundusühing. Ühiselt on korraldatud Karinu kooli aastapäeva tähistamist ja mitmeid teisi üritusi, korrastatud on Karinu mõisaparki ja spordiväljakuid. Piirkonna teiste seltsidega tehakse koostööd külaturismi edendamise nimel. Mitmekülgset ja head koostööd tehakse vallaga. 2009. aastal ehitas KARAME selts omale eduka projektikavandi toel uue seltsimaja, mille avapidu toimus alles mõned päevad tagasi.
3. koht: MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus
Peamiselt tegeleb selts pikaajaliste töötute aktiviseerimisega Paide linnas, kuid ka Oisus, Kabalas, Roosna-Allikul, Järva-Jaanis ja Koerus. Kuid ühing on oma tegevuses tuntud üle maakonna. Koostööd tehakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega, koolidega, lasteaedadega, politseiga, ohvriabiga, tervise Arengu Instituudiga jne. Korraldatakse mitmesuguseid üritusi, koolitusi ja projekte erinevatele sihtrühmadele. Tänu ühingu töötajatele on paljud Järvamaa inimesed saanud abi ning leidnud lahendusi oma probleemidele.
Eriauhind - Aasta uustulnuk – MTÜ Seidla Tuuleveski
Ühing on mitmete aastate jooksul teinud ettevalmistavaid töid Seidla tuuleveski töökorda seadmiseks – uurimistööd Hollandis, projekteerimine jms. 2009. aastal viidi projekt EASi toel ellu, tuuleveski avamine toimus oktoobrikuu lõpus. Seidla tuuleveski on nüüd ainus tuulejõul töötav tuulik mandri Eestis.
TUBLIM VABATAHTLIK
1. koht: Tuve Kärner
Ta on mees, kes pikemat tutvustamist eriti ei vaja. Ametilt on ta küll kultuurimaja juhataja, kuid vabariiklikku tuntust on ta saavutanud peamiselt seltsilise tegevusega. Pikaaegsele ja pühendunud tegevusele pritsimeeste eestvedamisel ja vanade autode kogumisel on lisandunud tihe koostöö Eesti Naabrivalve organisatsiooniga. Avatud ning koostöövalmis inimesena on ta toonud vabariiklikku tuntust nii Järva-jaanile kui kogu maakonnale.
2. koht: Väino Liiva
Ta on läbi-lõhki ettevõtlik inimene. Ta on aastatepikkuse kogemusega külavanem, kes tunneb oma küla ja rahvast ning võib neid ja nende tegemisi ka innustunult tutvustada. Väino Liiva on võtmeisikuks küla ja valla omavahelisel suhtlemisel, ta on kaasa aidanud Vao lasteaia uute akende panemisele ja seltsimaja tegevuses hoidmisele.
3.-4. koht: Liia Randmaa
Liia Randmaa on aktiivne kolme küla (Kirna, Poaka, Pala) külavanem ja kohusetundlik külaseltsi esindaja. Tema eestvedamisel toimuvad Kirna külamajas erinevad huvitavad ettevõtmised – nõupidamised, õpitoad, käsitöökursused, rahvakalendritähtpäevade tähistamised ja muidu külapeod,
korraldatakse jalgrattamatku ning isegi kanuusõite, heakorrapäevadest rääkimata. 2009. aasta II poole suurimaks väljakutseks on olnud Kirna seltsimaja renoveerimise projekt ning selle projekti raames tehtav suure hulga kohalike elanike vabatahtlik töö. Kõik see sai teoks Liia eestvedamisel tõsise selgitustöö tulemusena.
3.-4 koht: Eneken Savi
Eneken Savi on rõõmsameelne ja alati abivalmis inimene, kes oma pere ja töö kõrvalt on suutnud toetada ja aidata ka paljusid teisi. Tema väärtuseks on see, et ta suudab näha olukordi laste seisukohast. Eneken on osalenud tubli vabatahtlikuna Järvamaa peredele suunatud ürituste korraldamisel ja läbiviimisel, viimasel ajal teeb ta koostööd ka EAPN (vaesuse vastu võitlemise ühingu) Eesti töögrupiga.
HEA ALGATUS
1. koht: Rahvusvahelise vabatahtlike laagri läbiviimine Lõuna-Järvamaal
Käesoleva aasta suvel viis MTÜ Tahe Teha juba teist korda ellu projekti, millesse kohalike noorte kõrval olid kaasatud noored vabatahtlikud Euroopa erinevatest paikadest. Projekti eesmärgiks oli noorte suve elavdamine läbi otsese keele- ja kultuurikontakti ning vabatahtliku töö tutvustamine. Iga päev korrastati üheskoos loodusobjekte, külaplatse, kalmistuid ja tehti muid töid. Pealelõunane aeg veedeti aga ühistes vaba-aja tegevustes, ei puudunud ka nn ümarlauad, kus arutati ühiste probleemide ja võimalike lahenduste üle. Selline algatus on heaks eeskujuks teistelegi mtü-dele, et nad julgeksid olla loovad ja avatud ka väljapoole Eestit.
2. koht: Särevere alevikus elanike ühistegevuse taaselustamine
Külaelu ja ühistegevuse taaselustamiseks Särevere alevikus loodi MTÜ Särevere Mõisarahva Selts. Tänaseks on see tegutsenud üle poole aasta ning korraldanud mitmeid huvitavaid ettevõtmisi. Nii kultuurilis-kirjanduslikud kui ka tervist väärtustavad ettevõtmised on olnud üldhariva toimega ning suunatud laiale kogukonnale. Partenrlussuhe loodud seltsi ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse vahel soodustab Särevere mõisahoone ruumide kasutamist, loob võimaluse säilitada Särevere mõisa kui tegutsevat muinsuskaitseobjekti, tutvustada mõisahoonet kui kultuuripärandit võimalikult suurele kogukonnale ning pakkuda elanikele kooskäimiseks mõisamiljöölist keskkonda. Oluline on ka see, et kohalik elanikkond tunnetaks, et mõis ongi ju küla süda.
3. koht: Kohalik omavalitsus otsib tuge mittetulundusühingult
See on Albu valla näide teenuste suunamisest kolmandasse sektorisse ning mittetulundusühingu ja kohaliku omavalitsuse võrdväärsest partnerlusest.l Alati ei pea koostööd rahas mõõtma. Koostööd ja partnerlust näitavad hoopiski avatud olek ja huvi ning valmisolek ühiseid asju teha.
Maarit Nõmm, Kuma raadio |
