ASUSTUS JA RAHVASTIK
Järvamaa on ajalooline Kesk–Eesti maakond, paiknedes üldjoontes praegugi 13. sajandi alguseks välja kujunenud muistse maakonna piirides. Esimese teada oleva Lõuna–Järvamaal Jändjal leitud muinasasula vanuseks on määratud III – II aastatuhat enne Kristust.
1969. aastal kaevati Prandi jõe lõunakaldalt (hilisema Rikassaare asunduse lähistelt) välja 54 odaotsa ja seitse võitlusnuga, mille vanus ulatub 6.–7. sajandisse.
Erinevatel sajanditel on siinseid alasid tallanud küll rootslaste ja poolakate, Saksa ristirüütlite ja Vene tsaari sõdalaste jalg.
Paiksemast inimasustusest Järvamaal saab rääkida alates 13. sajandist, kui Saksa ordumeistrid siinmail kanda kinnitama asusid: 1265. aastal rajati ühele väikevoorele ordulinnus koos 30 meetri kõrguse kaheksakandilise Pika Hermanni nimelise torniga. Selle kujutis ehib praegugi nii maakonna kui Paide linna vappi.
Ehitusmaterjali – paekivi – järgi sai kindlustus ka nime: Weissenstein, Pae linn ehk Paide.
Miks just see paik noil ammustel aegadel kindluse asukohaks valiti, ei tea enam keegi täpselt öelda: oli siis põhjuseks siinne viljakas maa ja jõukad inimesed, kes suutsid kindluse ehitamisel vajaminevat tööjõudu ja saksa soost valitsejaid toita; või määras asukoha sootuks asjaolu, et siin ristusid mitmed kaubateed.
Ka muinasaja Eesti üks vanemaid külasid Kareda asub Järvamaal: nimega Carethen on see ära mainitud 1212. aastal Läti Henriku Liivimaa kroonikas.
Maakonnaks praeguses mõistes sai Järvamaa 18. sajandil, kui vastavalt tsaarinna Katariina II ukaasile moodustati 1783. aastal Venemaa Balti kubermangudes maakonnad.
Praegu on Järvamaa koduks 33821 inimesele (01.01.2012). Elanike arvult on suurimad Türi vald, Paide linn, Koeru ja Ambla, väikseim on aga Kareda vald.
ASEND
Maakonna Kesk– ja Idaosa paikneb Pandivere kõrgustikul, lõunaosa aga Kesk–Eesti tasandikul, mille lääneserva ilmestab Türi voorestik.
Edelasse jääb Lääne–Eesti (Pärnu) tasandik, selle servale ulatub ka Järvamaa piir. Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk Vahe–Eesti tasandikul.
Asendist ja maastikust tingituna on Roosna–Alliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja–Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas.
Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal. Seda, Kesk–Eestisse jäävat ligi 2700 km² suurust ala, piirab kuus naabermaakonda: piirid põimuvad Harju–, Lääne–Viru–, Jõgeva–, Viljandi–, Pärnu– ja Raplamaaga.
Maakonnakeskusest Paidest on enam–vähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km).
Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km).
Seega võib Järvamaad pidada Eesti keskpunktiks.
LOODUS
Järvamaal vahelduvad Pandivere kõrgustiku lainjad tasandikud, mida muudavad vaheldusrikkamaks voored ja vallseljakud arvukate soode ja rabadega. Maakonna lõunaosa ilmestavad Türi väikevoorestik ning Kabala kandi männimetsad ja põlislaaned.
Maakonna loodeosas asuv Kõrvemaa on suuremalt osalt soostunud tasandik. See piirkond on praeguseni ka kõige vähem inimtegevusest puudutatud maakonna osa. Seda peegeldab ka Kõrvemaal asuva Albu valla elanike arvu ja pindala suhe: asustustihedus on kõigest 5,5 elanikku ruutkilomeetri kohta.
Sealse pinnamoe muudavad vaheldusrikkamaks voored, otsamoreenid, mõhnastikud ja oosiahelikud, mida kohalik rahvas ka väljamägedeks kutsub ning mida Järvamaa ning Albu kandi kuulsaks kirjutanud Anton Hansen Tammsaare kirjeldas järgmiselt: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas...
Albu valda jääb ka 106,5 meetrini merepinnast ulatuv Valgehobusemägi.
Järvamaa on suhteliselt õhukese pinnakattega ja tugevalt karstunud. Suuremad karstialad jäävad Järva–Jaani valda (Kagavere – Kuksema), Ambla valda (Lüsingu), Türi valda (Kurla) ja Kareda valda.
Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa Põhja–Eesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all.
Siit algavad mitmed jõed, ka Eesti pikim Pärnu jõgi. Järvedest suurimad on Väinjärv (41 ha) ja Endla (20 ha).
Allikaist uhkemad asuvad Endla looduskaitsealal. Kümmekonnast suurest allikast koosnev Norra – Oostriku allikate piirkond köidab tähelepanu mitmeti: Sopa allikas on Eesti sügavaim (4,8 m), Norra mõisa külje all asuv allikjärv paiskab aga tunnis välja kuni 1,3 miljonit liitrit vett.
Ka Roona–Alliku köidab oma allikatega. Siin asub Eesti suurim allikjärv (2,5 ha), mis on alguseks Pärnu jõele. 1,4 ha suurusest Prandi allikast saab alguse Prandi jõgi.
Järvamaa poleks midagi ilma soode ja rabadeta. Suurim on vastu Harjumaa piiri asuv oma arvukate laugaste ja älvestega tuntud Epu–Kakerdi raba ( 363 km2).
Looduskaitsealuseid territooriume on Järvamaal mitmeid: Endla looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala, Pandivere veekaitseala, Türi voorestiku kaitseala, Piiumetsa sookaitseala, Vulbi taimharulduste kaitseala, Pärnu jõe saar Türi linnas, Rava ja Päinurme tammikud, Purdi ebatsuugapuistu.
Lisaks leidub arvukalt parke (valdavalt endisaegsed mõisapargid). Huvitavaid loodusobjekte on samuti palju - ainuüksi rändrahne ja kivikülve on Järva maakonna «Ürglooduse raamatusse» kantud 44.
Järvamaal võib kohata pesitsemas kaljukotkast ja musta toonekurge, rääkimata arvukatest valge toonekure pesapaikadest. Siin liigub muude metsaloomade kõrval karusid ja hunte, jõgedes leidub nii forelli kui vähki. Maakond on rikas ka taimharulduste poolest.
OMAVALITSUSED
Järvamaa on väike, siin asub vaid kaks linna: juba 30. septembril 1291 linnaõigused saanud maakonnakeskus Paide ning temast kolmandiku võrra väiksem, lillelaatadega kuulsust kogunud kolmveerand sajandi vanune Türi linn. 23. oktoobril 2005. aastal tegi Türi läbi haldusterritoriaalsed ümberkorraldused. Lõuna-Järvamaal tekkis nelja omavalitsuse – Türi linna ja Türi, Kabala ja Oisu valla ühinemisel maakonna suurim omavalitsus – Türi vald. Lehtse valla ühinemine oma lähima tõmbekeskusega viis Lehtse ja Jäneda Lääne-Virumaale. Seega on Järvamaal 11 valda: Albu, Ambla, Imavere, Järva–Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide, Roosna–Alliku, Türi ja Väätsa. Neist pindalalt suurim on Türi vald (598,82 km²), järgnevad Paide vald (300,4 km²) ja Albu (257,19 km²). Nagu inimeste arvult, nii ka suuruselt on teistest väiksem Kareda vald (91, 58 km² ).
KULTUUR JA AJALOOLISED VAATAMISVÄÄRSUSED
Maakonna kultuurielu on kirev. Järvalane on ikka au sees hoidnud esiisade kultuuri, tuntud on siinsed käsitöötegijad. Järvamaal tegutseb arvukalt rahvatantsurühmi ja laulukoore, koos käivad pasunakoorid ja näitemängutrupid.
Praeguseni toimuvad osalejate– ja publikurohked maakonna laulu– ja tantsupeod, mille algusajaks loetakse 1907. aastat, mil kohalik karskusselts võttis Paide Vallimäel suvelaulupeo teha. 26. mail 2007. aastal täitub 100 aastat Järvamaa esimesest laulupeost.
Käsitöötegijad kogunevad rahvakunstipäevadel ja kudumisvõistlusel Järva Istja, ajaloolist hõngu pakub ka Vallimäel korraldatav Meistrite Laat.
Skulptoreid ja kunstnike esitlevad Paide Paepäevad ja tegevuskunstifestival Aeg Ruum Liikumine. Muusikahuvilised võivad osa saada kirikukontsertidest, töölaulude festivalist Shanty, samuti ühest Eesti esimesest kantrifestivalist Roosna–Alliku Hobupäev.
Rahvarohked on suvepeod ja vabaõhuetendused Paide Vallimäel. Traditsiooniks on kujunemas Paide linna nelja kuninga valimine jaaniõhtul.
Oma panuse kultuuri väärtustada ja selle tegijaid toetada on andnud ka kohalik maavalitsus ning omavalitsuste liit. Nii antakse Järvamaal 1992. aastast alates välja maakonna kultuuripreemiaid, kus loomingu–, kollektiivi–, kultuurielu edendaja– ja elutöö preemia kõrval on eraldi autasud mõeldud rahvakultuuri ˛anri parimale kollektiivile ja parimale rahvakunstimeistrile.
Albu vald annab juba aastaid välja kirjanduspreemiat.
Järvamaal on säilinud haruldasi kunstimälestisi. Siinsed valdavalt gooti stiilis kolmelöövilised kodakirikud on ehitatud enamuses 13. – 14. sajandil, ajal, mil Järvamaa loovutati Taani kuninga poolt Saksa ordule.
Noorim luteri usu, 19. sajandi keskel valminud Paide Püha–Risti kirik on omanäoline selle poolest, et peatorn ei asu hoone lääneküljel, vaid lõunakülje keskel. Ka on haruldane enam kui 100 aastat linnarahvale aega näidanud tornikella mehhanism, mis valmistatud osaliselt puidust. Samuti on väärtuslikud sajand vanad Riias Ernest Tode valmistatud aknavitraa˛id, mis on ainus Eesti kirikutes terviklikult säilinud vitraa˛akende komplekt.
Maakonna kaheksast luteri kirikust kõrgeim on 14. sajandil ehitatud Järva–Peetri, mille kirikuaias asub üks vanemaid säilinud rõngasriste Järvamaal. Türi kirik on haruldane aga oma mitmevärvilise tornikukega.
Tuntud on maakond ka oma arvukate uhkete mõisatega. Järvamaal asuvad mõisahooned on ehitatud valdavalt 18. ja 19. sajandil. Paremini on säilinud need ehitised, mis pärast mõisate riigistamist 20. sajandi alul koolide käsutusse anti.
Kunagi siinkandis esimese, Abu rüütlimõisa kohta pärinevad esmased teated juba 1282. aastast.
Praegu asub maakonnas endistes mõisahoonetes veel kaheksa kooli: Albu, Kabala, Koigi, Laupa, Roosna–Alliku ja Väätsa põhikool, Vodja algkool ja Koeru keskkool. Kõiki neid ühendab 1998. aasta märtsis loodud Järvamaa Mõisakoolide Ühing, tänu ühingu tegevusele on siinsed mõisad nii rahaabi saanud kui tuntust kogunud.
Maakonna ajalugu kajastavad siinsed muuseumid. Koos vanima, 1905. aastal asutatud Järvamaa muuseumiga Paides, mille filiaal tegutseb Paide Vallitornis, tegutseb Järvamaal 13 muuseumi. Neist omanäolisemad on Eesti Piimandusmuuseum Imaveres, Eesti Ringhäälingumuuseum Türil, Järva–Jaani Tuletõrjeseltsi Muuseum ja Anton Hansen Tammsaare Muuseum Albu vallas Vetepere külas.
SPORT
Järvamaal leiavad häid sportimisvõimalusi erinevate huvidega inimesed. Korralikud ujulad asuvad Paides ja Türil; Aravetel asub kaasaegne kardirada; ratsutada saab Säreveres; korralikud kergejõustikustaadionid on nii Paides, Türil kui Säreveres; jalgpallistaadionid asuvad Paides ja Türil.
Parimad suusarajad asuvad Põhja–Järvamaal, Albus peetakse ka suusatamise pargivõistlusi, Türil on valgustatud suusarada. Üle-eestiliselt tuntakse Valgehobusemäel toimuvaid Albu Suusapäevasid Jaak Mae karikatele.
Arvukad tehisjärved ja veesilmad pakuvad häid suplusvõimalusi. Paides ja Türil on tehisjärvede äärde rajatud väljakud, kus saab rannavollet mängida. Nii Paides kui ka Türil on korralikud tenniseväljakud.
Tegutsevad ka jõusaalid. Vodjal asub korralik lasketiir. Motospordihuvilised saavad treenida ning motokrosse jälgida Kihlis. Maakonna orienteerujad on treeninguteks ja võistlusteks kaardistanud suure osa Järvamaast. Matkaja või muidu puhkaja leiab siit arvukalt matkaradu.
Maakonna seni rahvarohkeim spordiüritus on igal aastal oktoobri algul toimuv 14 kilomeetri pikkune Paide – Türi rahvajooks.
Järvamaa sportlased on koondunud arvukate erinevate spordiklubide tiiva alla.
TURISM
Järvamaa pakub oma ainuomase looduse ja ajalooliste paikadega vaatamist nii autoturistile kui jalgsimatkajale. Levinud on ka jahiturism. Samuti on võimalik sooritada ühe– või mitmepäevaseid kanuumatku Järvamaa jõgedel.
Väsinud matkajat kostitavad matkamajad, turismitalud, hotellid.
Veel sajand tagasi oli Järvamaa keskus Paide käsitööliste linn, kus korraldati laatu sageli kuus korda aastas. Kuigi suured messid on koha leidnud Tallinnas ja Tartus, toimub väiksemaid laatu ka praegu maakonna eri paigus.
Vaatamisväärsed on Türi Lillelaadad, mida on korraldatud juba 25 aastat. Peale lilletaimede ja –sibulate saab sealt osta arvukalt käsitöid, vaadata näitusi ja kuulata head muusikat, Säreveres toimub põllumajandus– ning metsandustehnika näitus AGRI.
Peamiselt Järvamaa ettevõtjaid tutvustab kord aastas Paides Järvamaa Mess. 2006. aastal osales kahepäevasel messil 49 ettevõtet, messi külastas rekordarv inimesi.
TUNTUD INIMESED
Paljud, sageli ka need inimesed, kes pole jalga ei Järvamaale ega Eestissegi saanud, tunnevad siinset maakonda tema inimeste kaudu.
Nii on rahvusvahelises muusikamaailmas Eestit tutvustanud Paides sündinud helilooja Arvo Pärt (sünd 1935) või aastaid Jänedal tegutsenud, seal koori juhatanud ja Jänedale tähetorn– muuseumigi rajanud Urmas Sisask (1960).
Heliloojatest ja muusikutest on tuntud ka Johannes Kappel (1855–1907), Juhan Zeiger (1897–1969), Lembit Saarsalu (1948).
Kogu moemaailm teab Paides elanud ja õppinud supermodelli Carmen Kassi (1978).
Ükski koolipoiss Eestis pole saanud endale koolitunnistust tasku, ilma et ta ei teaks Albu vallast Vetepere külast pärit kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) kirjutatut. Kokku on Tammsaare arvukaid teoseid tõlgitud rohkem kui 30 keelde.
Järvamaaga on seotud veel sellised kirjamehed nagu Heinrich Stahl (1600–1657), August Wilhelm Hupel (1737–1819), Friedrich Robert Faehlmann (1798–1850), Mats Tõnisson (1853–1915), Ansomardi (1866–1915), Igor Severjanin (1887–1941), Kalju Lepik (1920–1999) ja mitmed teised.
Koeru kandis sirgus kunstnik Eduard Viiralt (1998–1954), samuti Aino Bach (1901–1980).
Paides on elanud ja töötanud kunstnikud August Roosileht (1887–1941), Ants Viidalepp (1921), siin tegutseb aastate möödudes taas Ivar Tõnurist (1937).
Paides töötas kreisiarstina Nobeli preemia laureaadi Hermann Hesse vanaisa Carl Hermann Hesse (1802–1896). Paide kirikuõpetaja Carl Gotthard Hammerbeck (1800–1870) asutas Paides 1835. aastal esimese eestikeelse kooli. Paides on elanud ka ümbermaailmasõitja Paul–Theodor Levenhagen (1846–1909).
Piibe mõisas sündis loodusteadlane, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer (1792–1876).
Kuigi maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude medaleid eksib Järvamaale harva, on ka spordis tipud olemas. Põikvalt on pärit mitmekordne maailmameister laskmises August Liivik (1903–1942). Türil kasvanud laskja Inna Rose (1958) on maailmaklassiga nimi.
Suusaspordis teeb ilma Albust pärit Jaak Mae (1973), samuti Paavo Raudsepp (1973). Viimastel olümpiamängudel osales pikamaajooksja Margus Pirksaar (1974).
Järvamaalt on pärit ka mitmed Eestile vabaduse toonud mehed: admiral ja soomusrongide ülem Johan Pitka (1872–1944), kindralmajor Andres Larka (1879–1943) ja mitmed teised.
Autor: Kaarel Aluoja
|
