Järvamaa hariduse ajaloost
Esimene teadaolev talurahvakool Järvamaal ja üks esimesi Eestis oli loodud Järva-Jaani kiriku juurde 1685.aasta sügis-talvel. Kooli loojaks oli Liivimaa kroonika autor pastor Christian Kelch. Seejärel loodi koolid Järva-Madisel, Türil, Koerus ja Amblas. Forseliuse õpilased õpetasid lapsi ka Järvamaal: Türil, Järva-Jaanis, Järva-Madisel. Rootsi-aegsete rahvakoolide järglasi, kes üle-eestiliselt on koondunud Forseliuse Seltsi, on täna Järvamaal 4: Järva-Jaani Keskkool, Türi Gümnaasium, Paide Gümnaasium ja Koeru Keskkool.
Rahvakoolide tegevus katkes pärast Põhjasõda, sest sõda, nälg ja katk olid suurte sõjateede äärse tihedalt asustatud Järvamaa laostanud.
18. sajandi keskel oli aga Järvamaal juba 78 kooli. Ärksamad Järvamaa mõisnikud ja pastorid arvasid, et mõisamajapidamise edenemine olenes talupoja arukusest, töökusest, korralikkusest, elukommetest, ettevõtlikkusest ja talurahvale on koole vaja.
19. sajandi I poolel tuli Järvamaal üks kool 977 elaniku kohta, mis oli väga hea näitaja.
1830ndatel aastatel sai alguse uus õppetöö vorm, nn parandus- ehk järeleaitamiskoolid lastele, kes enne leeriminekut ei olnud veel lugemist selgeks saanud. Neid soovitati rajada kõikjale, kuid esimesed sellised koolid asutati Järvamaale. Paide linna rajati selline kool 1835. aastal (esimene eestikeelne kool Paide linnas) pastor C. G.Hammerbecki poolt. Seda tähistab praegu mälestuskivi Paide Gümnaasiumi juures.
Suur puudus oli kõlblikest koolmeistritest.
19.sajandi keske1(1837- 1854. a) töötas Järvamaal Järva-Peetri kihelkonnas Atastes eestikeelne õppeasutus vallakoolmeistrite koolitamiseks. 18 aasta jooksul sai seal eestikeelset koolitust 70 noormeest. Selle kooli tähtsus oli erakordselt suur, sest koolid, kus seminaris õppinud koolmeistrid hiljem töötasid, arenesid vaimselt väga jõudsalt. Vallakoolmeistrite õpetamisega on tegeldud hiljem ka Koerus, Türil, Amblas.
Esimene lasteaed asutati 1872. aastal Paidesse Palu mõisaomaniku tütre, preili Elisabeth Stackelbergi poolt.
1886.a allutati Baltimaade koolid Vene haridusministeeriumile. Algas järsk ja ränk venestamine. Koolid viidi vene keelele üle.
1917.a hakati Järvamaal üle minema emakeelsele koolile. Eesti Vabariigi maaseadusega kuulutati riigi omandiks kõik Järvamaal asuvad mõisad koos hoonete, elusa ja eluta inventariga. Endistes mõisahoonetes avati kõigepealt koolid ja paljud asuvad seal senini. Praegu on nad koondunud Järvamaa Mõisakoolide Ühingusse (2002.a 11 kooli).
1918.aastast saavad eestisoost Järvamaa neiud ja noormehed õppima asuda gümnaasiumides, esmalt Paides ja Türil.
1924. aastast töötab Paides kutsekool, kuid varem veel, 19. sajandi lõpul oli Türi mõisniku Baranoffi poolt loodud eranaiskodunduskool, hilisema aiandusgümnaasiumi eelkäija.
Läbi aegade on Järvamaal koolid ja lasteaiad suhteliselt heal järjel olnud.
1938. a kavandas maavalitsus kümmekonna moodsa maakooli ehitamist Järvamaale. Kahjuks ei jõudnud ta oma plaane täielikult realiseerida, sõda tuli peale, kuid mitmed sel ajal ehitatud koolihooned on kasutusel tänaseni.
Pool sajandit nõukogude võimu Eestimaal allutas koolid kommunistliku ideoloogia teenistusse, kuid õpetajad püüdsid oludest hoolimata kasvatuses väärtustada põlvest põlve edasi kantud rahvapedagoogilisi tõekspidamisi.
Taasiseseisvunud Eestis ja nii ka Järvamaal alustati kiiresti haridusasutuste munitsipaliseerimist, uute õppekavade ja õppkirjanduse loomist.
2001/ 2002. õppeaastal on Järvamaal 31 üldhariduskooli, neist algkoole ja lasteaed-algkoole 7, põhikoole 13, keskkoole ja gümnaasiume 9, neist üks täiskasvanute keskkool ja 1 vene õppekeelega gümnaasium, 2 kooli erivajadustega lastele, neist 1 internaatkool põhikoolina ja 1 toimetulekukool; 2 kutseõppeasutust ja 1 kolledþ; 2 huvikooli, 2 muusikakooli; 26 lasteaeda. Eraõppeasutusi on vaid 1(majanduskool).
Enamus haridusasutustest on munitsipaalomanduses, riigile kuulub vaid internaatkool, 2 kutseõppeasutust ja Tartu Ülikooli kolledþ.
Õpetajate koolitamise eesmärgil on Järvamaale loodud Võõrkeelte Keskus, mis tegutseb Paide Ühisgümnaasiumi juures ja Kesk-Eesti Arenduskeskuse Pedagoogikum. Noorte nõustamine ja koolitus on Kesk-Eesti Noortekeskuse põhitegevus.
Kõige suuremad probleemid haridusellu on kaasa toonud laste sündivuse järsk ja pidev vähenemine, mistõttu Järvamaa koolivõrk on ja jääb lähiajaks pidevasse muutumisse: igal aastal reorganiseeritakse või likvideeritakse 1 – 2 kooli, sellest hoolimata, et haridust väärtustakse.
Janne Vink
|
