Päeva moderaator on Märt Treier

Märdi juured on Paides ning konverentsi modereerib siin juba teist aastat järjest. Seega olukorraga kursis.
Märt on eriline moderaator – võib esinejat üllatada oma sügavate teadmistega valdkonnast ning ümmarugusele jutule kiire lõpu teha.
10 aastat TV3-e uudisteankur, mõnus hääl ja huumorisoon annavad päevale paraja raami.

Urmo Kübar (sündinud 4. märtsil 1978 Rakveres) on Eesti ajakirjanik ja kodanikuühiskonna edendaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 2002. aastal (cum laude). Urmo Kübar on töötanud Eesti Päevalehe reporterina 1998–2001, kodanikuühiskonna häälekandja Foorum toimetajana 1999–2000, reklaamifirmas Zoom reklaamikirjutajana 2001–2002, erakonna Res Publica organisatsioonisekretärina 2002–2005, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) liikmeprogrammi juhina 2005–2006. Alates 2006. aastast on ta EMSL-i juhataja.
Urmo Kübar juhib Eesti mittetulundusühingute lipulaeva – EMSLi (Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit). Selle juhina on ta algatanud ja elluviinud palju olulisi kodanikeühiskonda arendavaid tegevusi. Kindlasti on EMSLil olnud märkimisväärne roll, miks Eesti kodanikuühiskond on Kesk - ja Ida-Euroopas üks tugevamaid. Lisaks on jõudnud EMSL tegeleda kodanikeühiskonna väärtuste levitamisega ka teistes endistes ida bloki riikides nagu Ukraina,Gruusia, Valgevene jne.
EMSLi juhtimisel on kohe kohe valmimas esimest korda kodanikeühiskonna kui valdkonna arengukava. Mis sellest muutuma hakkab ning millised seosed on maakonnaga räägib Urmo juba konverentsil.

Jana Trink juhib SA Pärnu Vabahariduskeskust ja on asutanud omanimelise erakooli.
Ta on sündinud Tartus. Lõpetanud 1984 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, koorijuht-muusikaõpetaja erialal, täiendanud ennast Cambridge Tutorial College, EBS-is, Tartu Ülikoolis ja mujal. Jana Trink on tähelepanuväärsemaid mitteformaalse õppimise edendajaid Eestis. Lisaks noortele ja lastele on Janal jaksu tegeleda ka mittetulundusühingutega. Jana ettekanne keskendubki noortele ja lastele. Kas me saame kõik nende väikeste inimeste mõtete ja hoiakute kujundamisele kaasa aidata?

Rainer Eidemiller (Tartu Ülikooli õigusteaduskond, B.A., 1994) Rainer töötab põhitöökohal juristina ning lahendab igapäevaselt maksuvaidlusi. Kuid juba pea kümme aastat tegelenud aktiivselt kodanikulagatuses Paide linnas.
2003. aastal asutas Rainer koos kolme Paidelasega Ühenduse Weissenstein, et asuda Paide vanalinna eest seisma. Sellest ajast on kogutud linna ajalooga seotud teavet, avaldatud seda veebis, valmistatud vanalinna tutvustavaid tooteid (film, raamat, reklaamtooted), läbi on viidud Raekoja ajalooõhtuid, alustatud Vanalinna Atlase koostamist ja koostatud vanalinna visioon. Visioon on võetud Paide vanalinna arengukava aluseks. Ühenduse poolt on käima lükatud iga-aastased vanalinna konverentsid ning restaureerimiskursused, millest on kasvanud välja Paide SRIK (Säästva Renoveerimise Infokeskus. 2007. aastal asutatud Paide SRIKi eesmärgiks on anda vanalinna arenguks praktilist abi koolituste, töötubade, taaskasutuses ehitusmaterjali kogumise jms-ga.
2010. aastal toimunud Vanalinna konverentsi teemaks oli linnakogukonnad. Sellest kasvas visioon Paide kogukonnakeskuse arendamiseks, mille tulemusel on käivitatud kogukondlik maksevahend P.A.I., Welopark, Järvamaa Vabatahtlike Keskus ning regulaarsed talgupäevad kogukonnakeskuse hoonekompleksi korrastamiseks.
Kui seni hakkas juba tunduma, et aktiivne kogukond tegutseb vaid maal külades siis Rainer on suutnud läbimurde saavutada ka linnalise kogukonna tekkimiseks vajaliku keskkonna loomisel.

Riina Trumm - Kodukant Järvamaa eestvedaja. Ta on külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist. Riina Trumm on külaseltsi tegevust Järvamaal oluliselt edasi viinud. Kodukant Järvamaa on võrreldes teiste maakondadega väga toimekas organisatsioon.

Jüri Morozov on Saare vallavanem alates 1997. aastast. Pühendunud regionaalarendajana osaleb Jüri mitmete piirkondlike organisatsioonide (MTÜ Peipsi Piirkonna Arenduskoda, MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus, SA Kalevipoja Koda jt) arendamises ja juhtimises. Jüri on lõpetanud 1996. aastal Eesti Põllumajandusülikooli põllumajanduse ökonoomika- ja juhtimise erialala ning kaitsnud 2008. aastal Tallinna Ülikoolis magistrikraadi riigiteadustes.
Mitmel pool tuuakse just Saare valda esile kui uuendusmeelset omavalitsust, kes püüab valla juhtimisse tuua rohkem partnerlust kogukonnaga. Paremaks kohaliku elu korraldamiseks ja demokraatia laiendamiseks on Saare vallas alates 2003. aasast osade avalike teenuste täitmine delegeeritud kolmandale sektorile. On see nüüd hea või halb – räägib kahtlemata üks erilisemaid omavalitsusjuhte Jüri Morozov.

Priit Mikelsaar ON IN
Tema moto: Ettevõtliku inimese elu on ilus (ja teistel ka). Priit Mikelsaar on lõpetanud 1998. a Tartu Ülikooli majandusteaduskonna cum laude. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta ca 5 aastat ärikonsultatsioonide valdkonnas. Ühel hetkel tekkis tal tunne, et võiks palgatöö sinnapaika jätta ja proovida midagi ise teha. Mikelsaar tunnistab, et selline iseseisvuse ja ettevõtlikkuse pisik ning julgus riskida on loomuses ilmselt olemas. "Alustasin iseseisvat ettevõtlust ökotoodete jae- ja hulgimüüja OÜ Loodusjõud asutamisega ning nüüd olen lisaks sellele tegev ka energiaettevõtetes BEN Energy/Baltic Biogas/Baltic Energy Partners. Mul on suur rõõm olla aktiivselt seotud ka Heateo Sihtasutuse ja Uuskasutuskeskuse tegemistega," selgitab Mikelsaar.

Suurim õnnestumine ettevõtjana?
Kuna kõik need ettevõtmised on veel suhteliselt noored ja kasvufaasis, siis on täna veel vara medalit kaela panna. Valdkonnad, millega tegelen, olid minu jaoks alguses üsna uued ning olen teinud läbi aastate päris palju suuremaid või väiksemaid vigu. Samas tunnen sisemiselt, et see kõik on olnud väga heaks kasvuprotsessiks ning enda jaoks pean suurimaks õnnestumiseks seda, et saan tegeleda asjadega, mis mulle tõesti meeldivad ning tunnen, et olen õigel teel.

Suurim õppetund ettevõtjana?
Paar väga lihtsat asja – meeskonna ja elluviimisvõime olulisus. Need on sellised tüüpilised õpikutarkused, mida antakse juba koolis, aga igapäevatöös märkan siiani, et kipume neid alahindama ja „väga hea“ asemel saab lihtsal „hea“. Ja „hea“ ei ole kindlasti piisav.

Millised oleks minu soovitused algajale ettevõtjale?
Edukas ettevõtlus vajab pühendumist/entusiasmi ning kui teil on valida kahe variandi vahel, millest üks tundub tulusam, aga teine hingelähedasem, siis valige see viimane. Usun, et see on pikas perspektiivis ka tulusam variant. Ja ärge kartke liigselt ebaõnnestumisi – öeldakse, et oluline pole see, mitu korda kukud, vaid mitu korda suudad üles tõusta ehk siis vigadest hoidumise asemel tuleks harjutada ülestõusmise oskust.

Priit Mikelsaar: "Vabadus ja julgus elada oma elu ja teha oma asja - on minu arvates meie kõigi seesmine õigus ja kohustus, õnn ja rõõm. Ettevõtluse ja ka sotsiaalse ettevõtluse vorm sobib selleks hästi."

Rein Taagepera (sündinud 28. veebruaril 1933 Tartus) Tartu Ülikooli ja Kalifornia Ülikooli emeriitprofessor.
Taagepera põgenes okupeeritud Eestist 1944. aastal. Ta lõpetas keskkooli Marokos Marrakechis. Seejärel õppis ta USA-s ja Kanadas füüsikat, saades Delaware'i ülikoolist 1965. aastal filosoofiadoktori kraadi. 1969. aastal sai ta magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ja asus tööle California ülikooli Irvine'is, kuhu jäi kogu oma ülejäänud Ameerika-karjääri ajaks. Rein Taagepera politoloogia-alased tööd käsitlevad peamiselt valimisi ning neis rakendab ta kvantitatiivseid meetodeid. Samas on Rein Taagepera sulest pärit ka palju teisi väärtuslikke teoseid sotsiaalteadustes, ajaloo kui ka kultuurivaldkonnas. Rein Taagepera on Tartu Ülikooli sotsiaal – ja haridusteaduskonna aluse panija ning üks märk tema sügavatest teadmistest ja mõjukatest tegudest on 2008 aastal maineka Skytte auhinna saamine. Seda võrreldakse tihti sotsiaalteaduste Nobeli preemiaga.