2007 oli rahulik ja stabiilne aasta, 2008 pöördeline ja 2009 raske ning keeruline. 2010 algas taastumine, toimimine ja majanduse languselt tõusuteele asumine. Tööd on olnud ja tulnud nii töötukassale kui töötutele. Rahulolematuid on alati. Kui minul isiklikult hästi ei lähe, siis ongi kõik halvasti. Teise eestlase hea käekäik ja edu tekitab pigem kadedust ja viha kui rahulolu, et elu hakkab paremaks minema.
Tööturg on päris hea baromeeter näitamaks, kuidas elujärg muutub - kas liigub alla või on juba tõusuteel. Siin läheb osadel veel halvasti ja teistel juba paremini. Aasta jooksul oli töötuna registreeritud 3893 isikut. Uusi arveletulijaid oli 2182 ja arvelolek lõpetati 2839 isikul. Neist rohkem kui pooled, 55% ehk 1573 inimest, teatasid oma tööleasumisest. Aasta viimasel päeval oli Järvamaal arvel 1561 töötut. Ärge hahake eelnevaid arve liitma ja lahutama! Kuna paljud inimesed registreerisid ennast aasta jooksul mitu korda uuesti töötuks, siis matemaatika ei kehti.
Majanduslanguse ja tööpuuduse taustal hakkas tekkima tõsine tööjõupuudus, mis esitas suuremaid nõudmisi töötutele – tööotsijatele. Ettevõtted hakkasid juba vaatama välistööjõu poole. Töö leidmisele aitab kõvasti kaasa selle otsimine ja oskus ennast tööandjale müüa. Töötutele paremate tööotsimise oskuste andmiseks ja motiveerimaks neid innuga tööd otsima, on töötukassa maakondlike osakondade juurde loodud karjääriinfotoad, kus toimuvad tööotsingu töötoad. Aasta jooksul osales töötubades üle 700 Järvamaa inimese. Saadi oskusi CV vormistamiseks, kandideerimisdokumentide koostamiseks, tööintervjuul esinemiseks ja teadmisi teiste tööotsimisvõimaluste kohta.
Järvamaa on mõnes osas väga erinev teistest Eesti piirkondadest. Kui sageli kurdetakse noorte suure tööpuuduse üle, siis Järvamaa noored on küll varmad endale ise töökohti leidma. Meie osakonna töötutest oli vanuseliselt kõige vähem arvel noori mehi, vanuses 16-24 aastat, ja üle 55-aastaseid naisi. Kõige rohkem on arvel 25 kuni 54-aastaseid naisi. Tööd otsivaid naisi on kokku 56% registreeritud töötutest. Tööjõu ettevalmistust ja kvaliteeti näitab töötute hariduslik struktuur. 51% töötutest omavad põhi- või keskharidust ja ei ühtegi ametialast oskust. 11% on keskeri või kõrgema haridusega. 41% töötutest on uuesti tööle asunud kuni 6-kuulise tööotsingu järel. Veel 36% kuni aasta jooksul ja 23% töötutest (350 inimest) on muutunud pikaajalisteks, kes on otsinud tööd kauem kui kaksteist kuud.
Majanduse ergutamiseks ja tööandjate toetamiseks, et nad looksid uusi töökohti, oli 2010. aastal palgatoetuse meetme võimaluste leevendamine. Sobiva töötaja töölevõtmisel ja uute töökohtade loomisel said tööandjad toetust. Meetme mõju oli tuntav. Võrreldes 2009. aasta nelja palgatoetusega töölerakendujaga on lõppenud aastal palgatoetusega tööle asunud üle 300 töötu. Jätkus tööturukoolituse tellimine lähtuvalt tööturu vajadusest (koolitusele suunati 223 isikut) ning tööpraktika abil töötute ettevalmistamine ametikohal (osales 144 töötut). Uute teenustena pakuti töötutele psühholoogilist, mobiilset ja võlanõustamist, tööklubisid, karjääriinfot ning sotsiaalset rehabilitatsiooni. Töötukassal oli Järvamaale vahendada üle 1000 vaba töökoha. 18 inimest asutasid ettevõtlustoetusega oma väikese firma.
Väline muudatus toimus sellel aastal meie büroo ruumides. Paigaldati uus sisustus, mis muutis paremaks nii konsultantide töötingimused kui mugavamaks ja privaatsemaks klientide pöördumise. Teenindaja on sageli kliendi emotsioonide prügikast ja amet peab looma olukorra, mis on mõlemapoolselt turvaline. Aastaga sai sisse töötatud ja pidavalt täiendatud töötukassa tööprogrammi, mille kasutamine loob head võimalused klientide anbmebaasi pidamiseks ning ka ristkasutuse teiste riiklike andmebaasidega.
Järgmise aasta planeeritud tegevustes on uued prioriteedid, mis toetavad töövalmidust ja on eriti suunatud pikaajalistele töötutele. Uuel aastal on tulemas tööproov ja iseteenindusportaal.
Eestimaa Uhkuse galal ütles üks noor vabatahtlik kaunid sõnad, et järgmine aasta oleks parem kui saame öelda „milline maa, millised inimesed, milline elu!“ Seda ootamegi uuelt aastalt ja see on igaühe enda teha.
Soovin kogu Järvamaale Juhan Viidingu sõnadega:
„Jõudu tööle see on igivana soov.
Jõudu tööle see on imeline soov.
Selle soovi sees on hää ja sügav hool...“
Eha Tasang
Eesti Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja |
