Nimetatud taotlusvoor mahus 200 miljonit krooni avati eelmise aasta septembri alguses. Enne vooru avamist toetati samast programmist kokku viit ettevõtluskeskkonna arendamisele suunatud projekti mahus 53 miljonit krooni. Vooru avama ja tingimusi lihtsustama ajendas eesmärk aktiveerida ettevõtluskeskkonda edendavate taotluste esitamist. Vooru avamise järel on rahuldatud üks taotlus mahus 12 miljonit krooni ning menetluses olevaid taotlusi on kokku seitse mahus 213 miljonit krooni.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on näha, et otsus suunata rohkem vahendeid ettevõtluskeskkonnale on end õigustanud. „Suur huvi toetuse vastu näitab, et eestlastel on ettevõtlikkust ja ideid. Iga ettevõtluskeskkonna arendamise toetamiseks tehtud otsus on otsus toetada uute töökohtade tekkimist," ütles Kiisler.
„Hea meel on tõdeda, et arvestades tänast majandusolukorda on aktiivsus ettevõtluskeskkonna arendamisele suunatud toetuste taotlemise vastu oluliselt kasvanud. Toetuse abil on võimalik luua ettevõtetele atraktiivseid kõigi vajalike kommunikatsioonidega varustatud alasid, et innustada ettevõtlust kõigis Eesti piirkondades," ütles EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov.
14. jaanuari tööpäeva lõpuni ehk kuni kella 17ni esitatud taotlused võetakse menetlusse jooksvalt nende laekumise järjekorras. Juhul kui esitatud taotluste menetlemise käigus vabaneb vahendeid, mis võimaldab taas taotlusi vastu võtta, antakse sellest teada veebilehel www.eas.ee ja meedia vahendusel.
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi eesmärgiks on Eesti eri piirkondades arendada välja parem kohalik ettevõtluskeskkond ja atraktiivsem külastuskeskkond ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks, kõrvaldades arengupotentsiaali kasutamist takistavad tegurid ja arendades välja piirkonnale omased konkurentsieelised.
Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ning selle maht on 1,5 miljardit krooni. Tänaseks on programmist toetatud 53 projekti elluviimist mahus ligikaudu 923 miljonit krooni, neist 47 projekti mahus 857 miljonit krooni on suunatud külastuskeskkonna arendamisele ning ülejäänud toetud projektid edendavad kohalikku ettevõtluskeskkonda.
Ettevõtluskeskkonna projektidest on toetatud näiteks Paikuse valla ja Püssi valla ettevõtlusalade juurdepääsuteede renoveerimist, Kantermaa tööstusala arendamist Viljandis ning Võrusoo ettevõtlusala infrastruktuuri Võrus. Külastuskeskkonna projektidest on toetatud näiteks Tartu Tähetorni kui UNESCO maailmapärandi objekti restaureerimist, puu- ja käsitöö elulaadikeskuse käivitamist Avinurmes ning motohalli rajamist Sõmerpalu valda.
www.eas.ee |
