Muudatuste üheks eesmärgiks on suurendada metsaomanike huvi metsa majandamise, sh uuendamise ja hooldamise vastu ja muuta kogu metsandusalane seadusandlus paremini toimivaks. “Praegu kehtiv metsaseadus on kohati bürokraatlik ja topeltregulatsioonidega,
takistades metsade kasvatamist ning hooldamist,” ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. “Muudetud metsaseadus annab metsaomanikele võimaluse keskenduda metsade kasvatamise sisulisele poolele.”
Näiteks kaotatakse seaduses metsamajandamiskavade kehtestamise nõue, metsa majandamise aluseks saavad ülevaade metsa olemist ja metsateatis. Ka ei pea erametsaomanik enam tasuma metsa uuendamise tagatisraha, vaid peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet (või metsa hukkumisest) rakendama võtteid, mis viie aastaga tagaksid uuenenud metsa. Erametsaomanike toetuste taotlemise ja jagamise paremaks korraldamiseks töötatakse välja toetuste taotluste hindamise kord ja kriteeriumid.
“Metsaseaduse muutmine loob paremad võimalused metsaressursioptimaalsemaks kasutamiseks, mis on oluline riigi majandusele tervikuna,” ütles Lamp. Ka Euroopa Liit on seisukohal, et tuleb tagada parem juurdepääs säästvalt majandatud metsadest pärit puiduvarudele ning suurendada puidu kui taastuva loodusressursi kasutamist. Jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu kasutamine on oluline kliimamuutuste leevendamisel. Lisaks on metsadel tähtis osa vee kaitsel ja energia tootmisel.
Looduse kaitse jätkub metsaseaduse erisuste, looduskaitseseaduse ja teiste eriseaduste (nt veeseadus) kaudu. Laienevad abinõud pinnase kaitseks. “Näiteks tagatakse pinnase kaitse nii metsa uuendamisel ja raiel kui ka maasturite ja ATV-dega sõitmisel ja mulla kaevandamisel,” loetles Lamp kaitsemeetmeid.
Muudatusi metsanduses kavandatakse pikaaegselt ja tulevikku silmas pidades. Ka uuest aastast jõustuvad suuremad seadusemuudatused (metsakategooriate kaotamine ja metsamajandamiskavade soovituslikkus) on juba aastaid tagasi läbi vaieldud ning 2002. aastal Riigikogus metsanduse arengukavaga heaks kiidetud. Need põhinevad põhjalikel analüüsidel ja on läbinud keskkonnamõjude hindamise.
Metsaseaduse muudatuste ettevalmistamisel osalesid metsanduse huvigrupid, eelnõu oli aruteluks kaasamisveebis www.osale.ee. Muudatused on kooskõlastatud ministeeriumitega ning metsandusnõukoguga. Muuhulgas tunnustas metsaseaduse muudatusi Euroopa maaomanike organisatsioon (ELO), kelle hinnangul puudub vastuolu metsaseadusega kavandatud muudatuste ning säästliku metsamajandamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahel.
Eesti metsa pindala on alates möödunud sajandi keskpaigast pidevalt suurenenud, kattes juba üle poole (ca 2,3 miljonit hektarit) maismaast. Metsasuse poolest oleme Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Eesti metsadest saadav puit katab 10% meie energiavajadusest.
Lisainfo:
Marku Lamp,
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja, 626 2920
Agnes Jürgens,
Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik, 626 2811
|
