Üha süvenev siseturu nõrkus on veelgi kiirendanud impordi langust, mis ulatus jaanuaris juba 36%ni. Kui sesoonsusest tingituna on jaanuaris kaubavahetuse mahud eelmise aasta detsembriga võrreldes tavaliselt veidi väiksemad, siis selle aasta alguse kukkumine oli palju järsem. Eksport kahanes kuises võrdluses 16% ja import 25%.
Maailmamajanduse madalseis on kõige enam mõjutanud autode müüki, millest on tingitud ka nende 60 protsendiline ekspordilangus võrreldes aastataguse perioodiga. Samas on oluliselt kannatanud ka kõigi teiste kaubagruppide väljaveonäitajad. Metallide ja metalltoode ning puidu ja puittoodete eksport kahanes aastaga võrdselt 40%. Ligikaudu kolmandiku võrra oli madalam plast- ja kummitoodete ning pabermassi ja pabertoode väljavedu. Mineraalseid tooteid eksporditi veerandi ulatuses ning masinaid ja seadmeid 15% vähem kui eelmise aasta jaanuaris. Kõige väiksemas languses (-3%) oli olulisematest kaubagruppidest keemiatoodete eksport. Vaid taimsete toodete ja toiduõlide väljavedu kasvas aastaga 5–6%, kuid nende osatähtsus koguekspordis ulatub paari protsendini.
Impordis toimusid ekspordiga sarnased arengud, sest ekspordinõudluse oluline langus toob endaga kaasa ka eksporttoodete valmistamiseks kasutatavate pooltoodete ja osade sisseveo kahanemise. Lisaks sellele vähendab importi eratarbimise madalseis. Transpordivahendite sissevedu langes aastaga kaks kolmandikku, ligi poole võrra väiksem oli puidu ja puittoodete ning metallide ja metalltoodete import. Kolmandiku langes masinate ja seadmete sisseost. Ka enamiku teiste kaubagruppide import kahanes.
Veebruaris on prognooside kohaselt kaubavahetuses oodata eelnevate kuude suundumuste jätkumist, sest maailmamajanduses pole paranemise märke veel näha. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt veebruaris küsitletud tööstusettevõtetest teatas vaid 3%, nagu ka jaanuaris ja eelmise aasta detsembris, eksporttellimuste suurenemisest ning kolmandik lootis tellimuste jäämist tavalisele tasemele. Ülejäänud ettevõtete ootused olid endiselt negatiivsed. Samas jaanuaris esitatud järgneva kolme kuu eksporttellimuste prognoosid olid ettevõtetel mõnevõrra paremad.
Lisainfo: Merike Riipinen
majandusanalüüsi talituse peaspetsialist
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
telefon 6256 401
e-post merike.riipinen@mkm.ee
|
