 Alaealiste poolt toimepandud kuritegudest andsid peamiselt värvi varavastased kuriteod (46). Noorte poolt pandi toime 14 kehalist väärkohtlemist. Esines üks juhtum, kus nooruk kasutas vägivalda võimuesindaja suhtes ning leidis aset üks joobes juhtimine.
Väärtegudest registreeriti kõige rohkem liiklusrikkumisi (282). Enim rikutakse noorte poolt kohustust kanda pimedal ajal helkurit (99 rikkumist) ja sõidetakse jalgrattaga kiivrita (46 rikkumist). Alaealiste poolt alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise juhtumeid registreeriti võrreldes 2010. aastaga vähem. Eelmisel aastal registreeriti 215 alkoholiseaduse rikkumist ja 164 tubakaseaduse rikkumist. 2010. aastal olid need arvud vastavalt 288 ja 228. Alaealiste seas on populaarseks saanud mokatubakas, millega ei jääda nii kergesti vahele.
Väärtegude arvu vähenemine võiks kõiki meid rõõmustada, kui seda ei varjutaks suur tõenäosus, et noored on nö kolinud tänavalt tubadesse. Selle võimaluse on tinginud olukord, kus paljude laste vanemad viibivad välismaal või mujal linnas tööl ning lapsed on omapäi koju jäetud.
Valvsaks teeb politseid ja peaks tegema ka kõiki järvamaalasi asjaolu, et rikkujateks on järjest nooremad lapsed. Seda näitab suuresti alaealiste komisjoni saadetud juhtumite arv, mis on tõusnud märgatavalt. Kui 2010. aastal saatis politsei lapsi alaealiste komisjoni 18 juhtumi puhul, siis eelmisel aastal oli neid juhtumeid lausa 41. Nendele lisanduvad juhtumid, mille edastab komisjonile prokuratuur (2010 – 13; 2011 - 34).
Alaealiste õigusrikkumistele tuleb alati reageerida. Kuidas seda teha või milline meetod valida, tuleb otsustada lähtudes konkreetsest õigusrikkumisest ja –rikkujast.
Paljudel on arusaam, et politsei on üksnes karistav organisatsioon, kes kuidagi ei lase noortel koolimaja nurga taga suitsu kimuda ega ralliässadel maanteel tipptunni ajal kiiruskatseid teha. Politseil on noorte mõjutamiseks küll erinevaid abivahendeid – hoiatused, rahatrahvid, alaealiste komisjoni suunamine, kuid enamasti on politsei nö ennetususku.
Ennetustöö planeerimisel lähtutakse politseile pandud prioriteetidest ja ka väga suurel määral kohalikust olukorrast, vajadustest ning võimalustest. Peamiseks sihtgrupiks, kellele ennetustegevused on suunatud, on küll alaealised, kuid järjest rohkem oleme hakanud oma tegevusi suunama ka lastevanematele, eakatele ja ka näiteks kooliõpetajatele.
Paide politseijaoskond viis eelmise aasta jooksul läbi viis süüteoennetuslikku projekti. Projektidega käsitleti liikluse, vägivalla, uimastite ja õigusrikkumiste teemasid ning koolitatud sai pea 10 000 inimest.
Kokku viidi eelmisel aastal Järvamaal läbi 319 ennetuslikku tegevust – olgu selleks artikkel, projekti käigus peetud loeng või laager. Ennetustöös ei anta milleski järgi ka uuel aastal. Järvamaa noori ja vanu elanikke ootavad uuel aastal ees nii traditsiooniliseks saanud üritused kui ka kindlasti midagi uut ja põnevat.
Ühtegi turvalisusega seotud probleemi ei ole politseil võimalik lahendada üksi. Hea on tõdeda, et Järvamaal on turvalisusest hoolivaid ettevõtteid, asutusi, organisatsioone, kes hoolides kogukonna turvalisusest osalevad nii politseipoolsetes tegevustes kui ka algatavad neid ise.
Milline mõjutusvahend kellele ja kuidas mõjub, sõltub siiski konkreetsest juhtumist, rikkujast endast ning tema taustast. Politsei on enamasti seda meelt, et kõige olulisem on sekkuda ja seda piisavalt varakult!Ja sekkuda tuleb ikkagi kõigepealt heaga, sest ennetada on odavam.
Marju Tamsalu, Malle Hermanson
Paide politseijaoskonna noorsoopolitseinikud
Mida tuleks Järvamaal muuta, et meie kodukant oleks veelgi turvalisem?
Pane oma mõtted kirja „Julged hoolida seinale Facebookis!
|
