|
Ministeeriumi esindajad on alustanud üle-eestilisi kohtumisi maakondades, teemaks gümnaasiumivõrgu korrastamise vajadus, esimene kohtumine toimus Paides.
Küsimused, milledele ministeerium omavalitsusliitudelt vastuseid ootab, on järgmised:
- Kas korrastada gümnaasiumivõrk kiiresti või pikemal perioodil, st kolme gümnaasiumiaasta jooksul?
- Kes on gümnaasiumi pidaja tuleviks, kas KOV või riik?
- Kas gümnaasiumidesse õppima asumiseks peaks lävend kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?
- Kas riigi tasemel rakendada õppekohtade jaotumist üld- ja kutsekeskhariduse vahel?
Kalle Küttise sõnul läheb Eestis kutsekoolidesse õppima vaid 25-30% õpilasi, sellega oleme Euroopa Liidu riikide seas tagant kolmas, Leedu ja Küpros on meist veel tagapool. Tugevates tööstusmaades, Šveitsis, Austrias, Tśehhis on jaotus vastupidine, 20% gümnaasiumidesse ja 80% kutsekoolidesse. Soomes on jagunemine 40/60%.
Üllatava näite tõi Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin: „Kes kutsekoolist välja kukuvad, neist ühed lähevad teise kutsekooli mingit muud eriala õppima ja teised lähevad väikestesse maagümnaasiumidesse.“
Asekantsler Küttis nimetas gümnaasiumivõrgu korrastamise eesmärgid: „Kõigepealt õppe kõrge kvaliteet, hariduse võrdne kättesaadavus piirkonniti ja süsteemi tõhusus. Eestis peavad olema ainult tugevad gümnaasiumid, õpilased peaks leidma huvi- ja võimetekohased õppevaldkonnad, gümnaasiumides on kvalifitseeritud õpetajaskond ja kaasaegne õpikeskkond, milleks taotletakse ka ERFi järgmise programmiperioodiist (2014-2020) vahendeid. Sügiseks on selge, kui palju gümnaasiume olema peab.“ Samuti tõi Kalle Küttis välja suure ja väikese gümnaasiumi erinevused: „Suurel on võimalus pakkuda õppesuundi ja valikaineid, mitmeid võõrkeeli, väikeses koolis jäävad lapse valikud väikeseks.“
Koosolekul viibinud Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri sõnul on kooli valimisel roll ka lapsevanematel ning loeb ka ühistransport.
Ministeeriumil on tehtud võrdlus nelja aasta riigieksamite hinnete põhjal, mis näitab, et koondumine suurematesse keskustesse on juba alanud. Mida rohkem on gümnaasiumis õpilasi, seda kõrgem on riigieksamite keskmine hinne.
„Gümnaasiumiastmes peab olema vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast, suuremates linnades 5 paralleeli 540 õpilasega, kuid maakondlikest eripäradest tulenevalt võib lahendustes olla erinevusi, aga mitte õpekvaliteedi arvelt,“ ütles asekantsler.
Haridusministeerium soovib gümnaasiumivõrgu osas kokkuleppeid kohalikelt kogukondadelt, kahe kuu jooksul käiakse läbi kõik maakonnad ning märtsikuuks peavad maakonnad esitama vastused küsimustele ja teada andma oma seisukohad maakonna koolivõrgu kohta.
Lisainfo:
JOLi haridus- ja noorsookomisjoni esimees Kalju Kertsmik
kertsmik@albu.ee, tel 382 0500, 521 4270
Helje Mets
Järvamaa Omavalitsuste Liit
Sekretär
385 1382
jol@jarvamv.ee
|
